Les på norsk
Klarspråk-prošeakta ja CELL leat #Skrivrett ráiddus čállán hástalusaid birra mat leat go geavaha sámegiela riektegiellan. Sámegiella riektegiellan sáhttá geavahuvvot sihke njálmmálaččat ovdamearkkadihtii duopmustuolus, muhto maiddái go láhkačeahpit ja earát lohket riektegálduid. Dán ođđa teakstaráiddus mii aigut čájehit makkár riektegáldut leat čállojuvvon dahje jorgaluvvon sámegillii.
Sámelagas § 3-2 vuosttaš lađas lea mearriduvvon ahte lágat ja láhkaásahusat maidda oppa dahje oassi sámi álbmogis lea erenoamáš beroštupmi, galget jorgaluvvot sámegillii.
Sámeláhka galgá duohtandahkat Vuođđolága § 108, mii gohčču stáda láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá nannet ja ovddidit iežaš giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámelágas lea vástideaddji dajaldat iežas ulbmilparagráfas. Sámeláhka ásahallá mearrádusaid Sámedikki, sámegiela ja ráđđádallama ektui.
Sámelága jorgaleami mearrádus rievdaduvvo ođđajagemánu 1.b. 2024. Láhkarievdádusas dárkkuhuvvo ahte departemeantta galgá jorgalit lágaid ja láhkaásahusaid mat gullet sidjiide.
|
Namma |
Regjeringen.no |
Lovdata.no |
| Eurohpá olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna Den europeiske menneskerettskonvensjon |
|
✔ |
| ON’ mánnákonvenšuvdna FNs Barnekonvensjon |
✔ |
|
| ILO konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater |
✔ |
|
| Mearraresursaláhka 2008s Havressurslova av 2008 |
✔ |
|
| Plána- ja huksenláhka 2008s Plan- og bygningsloven av 2008 |
✔ |
|
| Boazodoalloláhka 2007s Reindriftsloven av 2007 |
✔ |
|
| Minerálaláhka 2006s Mineralloven av 2006 |
✔ |
|
| Finnmárkkuláhka 2005s Finnmarksloven av 2005 |
✔ |
✔ |
| Mánáidgárdeláhka 2005s Barnehageloven av 2005 |
✔ |
|
| Oassálastinláhka 1999s Deltakerloven av 1999 |
✔ |
|
| Láhka spesialistadearvvašvuođabálvalusa jna. birra 1999s Spesialisthelsetjenesteloven av 1999 |
✔ |
|
| Divššohasvuoigatvuođaláhka 1999s Pasient og brukerrettighetsloven av 1999 |
✔ |
|
| Sámeláhka 1987s Sameloven av 1987 |
✔ |
|
| Kulturmuitoláhka 1978s Kulturminneloven av 1978 |
✔ |
|
| Hálddašanláhka 1967s Forvaltningsloven av 1967 |
✔ |
|
Bajilgovva čájeha ahte eanaš jorgalusain gávdnojit ráđđehusa neahttasiidduin. Dušše finnmárkkuláhka gávdno sihke ráđđehusa- ja Lovdata neahttasiidduin, gos lea bidjon maŋemužžan láhkii PDF-fiilan. Sámegiel jorgalus Eurohpá olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnas gávdnu dušše Lovdatas, ii obanassiige ráđđehus-siiduin. Jorgalusdokumeanttas ii leat almmuhuvvon gii lea jorgalan olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna – ráđđehus dahje Lovdata?
Buot jorgalusat lágain ja konvenšuvnnain leat davvisámegillii, mii lea eanemusat geavahuvvon sámegiella Norggas.
Ráđđehusa neahttasiidduin gávdnojit maiddái fámohuhtton lágat mat leat jorgaluvvon davvisámegillii. Dát lágat leat láhka mearraguolásteami jna. birra 1983s (saltvannsfiskeloven), láhka njuoskaguliid gávppašeami birra 1951s (råfiskloven), mánáidsuodjalusláhka 1992s (barnevernloven) ja almmolašvuođaláhka 1970s (offentlighetsloven). Ođđa mánáidsuodjalusláhka 2021s ja almmolašvuođaláhka 2006s eai leat jorgaluvvon sámegillii.
Buot jorgalusat eai soaitte leat áigáduvvon. Ovdamearkkadihtii lea finnmárkkuláhka maŋimuš jorgaluvvon davvisámegillii ođđajagimánu 1. beaivvi 2017s. Finnmárkkuláhka lea dan rájes jo rievdaduvvon golmma geardde. Eai ge jorgalusat hálddašanlágas, divššohasvuoigatvuođalágas ja kulturmuitolágas leat áigáduvvon. Dát čuožžu čielgasit ráđđehusa neahttasiiduin.
Máŋga guovddášlaš lágat eai leat jorgaluvvon sámegillii. Dát lea ovdamearkka dihte Vuođđoláhka (Grunnloven), riidoláhka (tvisteloven), ráŋggáštusproseassaláhka (straffeprosessloven), ráŋggáštusláhka (straffeloven) ja duopmustuolloláhka (domstolloven). Muhton lágat, masa sámi álbmogis livčče erenoamaš beroštupmi, eai ge leat jorgaluvvon sámegillii, nu go “grensereinbeiteloven” 1972s ja “trollheimenloven” 1984s.*
*Geahča maid Susann Funderud Skogvang čállá trollheimenlága birra su girjjis Samerett 4. almmuhus Oslo: Universitetsforlaget, 2023, s. 241.